MÕNDA NARVA-JÕESUU SANATOORIUMI TEKKELOOST JA TÖÖST
Sanatoorium pole tehtud tühjale paigale. Juba 1876. a. ehitati siia esimene vesiravila, 1902. a. teine, ja 1909. a. Sanatoorium. Peamiste ravivahenditena rakendati vesiravilates magevee-, männiekstrakti-, muda-, väävli-, süsihappe- ja auruvanne, dušše, massaaži, elektriravi jne. Meremuda toodi Saaremaalt.
Kodanliku valitsuse ajal töötasid siin dr. Salzmani vesiravila (20 kabiini), mis oli ühendatud sanatooriumiga, ja dr. Huene muda-vesiravila. Neis raviti edukalt mitmesuguseid reumaatilisi ja mõningaid günekoloogilisi haigusi, liigese- ja luutuberkuloosi.
1961. a. avas oma uksed kolhoosidevaheline puhkekodu „Narva-Jõesuu“. Sel ajal mahutas ta korraga 150 puhkajat ja siin võis aastas puhata umbes 5000 inimest. Puhkajatele anti tasuta hamba- ja elektriravi.
Võttes arvesse maarahva kasvavat huvi sanatoorse ravi järele, otsustati teha puhkekodust sanatoorium. 1965. a. nähti ette avada sanatoorne osakond 40-50 haigele ja anda ekspluatatsiooni ajutine muda-vesiravila, 1966.a. aga alustada uue ravikorpuse ja 100 kohaga magamiskorpuse ehitamist.
Need plaanid täitusid. 21. novembril 1965. a. alustati mudaraviga. Kasutati Haapsalu meremuda ja kohaliku Vaikse järve muda. Samal ajal sisustati ka füsioteraapia ja massaažikabinetid.
1967. a. valmis lõplikult 100 voodikohaga magamiskorpus ja 1967. a. lõpuks uus ravikorpus. Seal oli kaasaegne muda-vesiravila, soome saun basseiniga, samuti füsioteraapia, massaaži, ravikehakultuuri kabinetid ning laboratoorium.
1968. a. 1. jaanuarist võib rääkida juba 250 voodikohaga sanatooriumist.
Lõpptulemusena kasvas magamiskohtade arv 400, sanatooriumil oli neli elukorpust, administratiivhoone ja mudaravila.
Käesolevaks ajaks on oma esialgsel kujul säilinud vaid Kolhoosidevahelise sanatooriumi 1 korpus, mis on muinsuskaitse mälestis ning on Eesti Vabariigi kaitse all. Esimene korpus tegutseb ka praegu tervendava SPA ja hotellina.
Käesolevaks ajaks on sanatooriumil "Narva-Jõesuu" 149 statsionaarset voodikohta. Raviosakond, füsioteraapia, vesi-ja mudaravi ja massaaži kabinettidega, millised asuvad hoones esimesel ja null korrusel. Lisaks sellele hotelli kõrval tegutsev wellness-keskus ja uus saunkompleks - Saunamaailm.
Pärnu rannahotellist Narva-Jõesuu sanatooriumiks
Narva-Jõesuu sanatooriumi peakorpuse (tänane Narva-Jõesuu SPA hoone – Aia tn. 3) saamislugu on meie arhitektuuriloos võrdlemisi ainulaadne ning huvitav. Tinglikult võiks hoone ajaloo esimeseks verstapostiks lugeda 1930. aastaid ja seda mitte seoses Narva-Jõesuu vaid hoopiski Pärnuga. Ilmselt on mitmedki nende linnadega tuttavad inimesed täheldanud, et Pärnu rannahotell sarnaneb paljuski meie sanatooriumihoonega. Sellel asjaolul on vägagi konkreetne põhjus. Nimelt sai nende kahe maja vaheline seos alguse 1934.-1935. aastal toimunud Pärnu rannahotelli arhitektuurikonkursist. Teiste seas võttis konkursist osa ka arhitekt Nikolai Kusmin, hilisem Narva-Jõesuu sanatooriumihoone projekteerija. Kusmin pälvis küll konkursil ühe esimestest auhindadest, kuid 1937. aastal valminud hoone lõpliku lahenduse projekteerimine jäi arhitektide Olev Siinmaa (toonane Pärnu linnaarhitekt) ja Anton Soansi kanda, kes Kusmini lahenduse motiive julgelt uue hoone kavandamisel ära kasutasid (Kusmin on ise hiljem korduvalt väitnud, et teda tuleks samuti hoone kaasautorina ära mainida). Pärnu projektist kõrvale jäänud Kusmini võimalus oma rannahotelli arhitektuurseid ideid ise realiseerida saabus alles paarkümmend aastat hiljem, kui projekteerimisinstituudis Eesti Põllumajandusprojekt (hilisem Eesti Maaehitusprojekt) töötades sai ta võimaluse kavandada Narva-Jõesuusse põllumeeste puhkekodu hoone (hiljem nimetati selles olnud asutus ümber sanatooriumiks). Narva-Jõesuu maja projekteerimisel lasi Kusmin käiku kõik oma Pärnu hoone kavandi põhiideed, mille tulemusel moodustuski arhitektuuriajaloos selgelt aimatav sild ennesõjaaegse ja pärastsõjaaegse perioodi ning kahe kuurordi – Pärnu ja Narva-Jõesuu – vahel.
Hoone projekt koostati aastatel 1954-1956 ning selle kaasautoriks oli Kusmini kõrval Manivald Noor, sisekujunduse kavandas Maimu Plees. Olgugi et hoone ise valmis alles 1961. aastal, teeb selle projekti huvitavaks asjaolu, et tegu on ühe esimese Eesti Vabariigi aegset funktsionalistlikku arhitektuuri jäljendava hoone kavandiga pärast üle Nõukogude Liidu kehtinud stalinistliku klassitsismi ainuvalitsust. 1930. aastatel Eesti ehituses domineerinud funktsionalistliku stiili põhitunnusteks olid kastjad hoonemahud, laiad kolmepoolsed aknad, siledad valged dekoorita seinad jpm. Toonastes oludes mõjus säärase arhitektuuriga hoone rajamine peaaegu et revolutsiooniliselt tähistades ilmekalt stalinismiajastu lõppu ja ennesõjaaegse traditsiooni taaselustamist Eesti arhitektuuriloos.
Sõjajärgse ajaga seob hoonet aga tol ajal levinud nn. kunstide sünteesi idee, mille põhieesmärgiks oli monumentaal- ja dekoratiivkunsti kasutamine arhitektuuris. Sellest kantuna kavandas Valli Lember-Bogatkina hoone esifassaadile suvitusteemalise sgrafiitomaali, samuti ehivad peasissepääsu kohal olevaid aknaid sama autori poolt loodud klaasimaalikompositsioonid.
Nikolai Kusmin (1906-1994) oli üks esimesi Eestis kutse omandanud arhitekte. Sündis ta küll Riias, kuid I maailmasõja päevist alates kuni surmani elas ja töötas Eestis. Suure osa oma tööelust oli ta tegev administratiivtööga Eesti Põllumajandusprojektis, lisaks sellele on ta ka olnud viljakas projekteerija.
Tänaseks on hoone võrdlemisi autentsel kujul säilinud. 2000. aastatel rajati selle merepoolse mahu pikendusena uus, vanema osaga igati tundlikult sobituv juurdeehitis. Kuna tegu on stiilipuhta näitega funktsionalistliku stiili taasesitamisest nõukogude perioodil, on hoone võetud arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Ühtlasi on tegu ka Narva-Jõesuu kuurordiajaloo ühe olulisima maamärgiga. Samuti on hoonel paljude kohalike jaoks sügavalt sümboolne tähendus, kuna selles paiknenud asutus – peamiselt tuntud kui kolhoosidevaheline sanatoorium – toimis ühtlasi ka eestikeelse kogukonna kooshoidja ning selle kultuurielu kandjana Narva-Jõesuus.
Madis Tuuder
Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor
